Puidust karp seemnete hoiustamiseks

Juba ammu tahtsin ma oma seemnete hoiustamiseks karpi. Siiani olin seemneid hoidnud lihtsalt paberist kotis. Kunagisest ammusest ajast oli olemas ka puidust karp, mis oli küll üleni roosa ja printsessidega aga vääris kindlasti uut elu.

Kõige esimeseks tööks sai värvi maha võtmine. Selleks kasutasin kuumapuhurit ja pahtlilabidat. Peale seda tuli kogu karp korralikult ära lihvida. Sellise töö juures oli abiks akuga tööriist. Omal jõul lihviks seda karpi vist siiani. 

Seejärel värvisin karbi kriidivärviga Chalky Finish. Kasutasin kahte erinevat tooni: anthracite ja light topaz. Need vahvad redised valmistasin Re Design silikoonivormiga. Kujutise tegemiseks kasutasin Nik Art Elastic Paste vedelikku. Selle plussiks on see, et lõpptulemus jääb elastne. Miinuseks võib lugeda seda, et kuivamisele läheb päris palju aega (minul ligi 1,5 päeva). Kuna redise vormi oli vaid üks, kulus päris palju päevi. 

Liimisin valmis redised karbile, värvisin samuti kriidivärviga ja kuldasin mõned kohad üle. 

Õmmeldud puuviljakotid

Ei ole tahtnud enam poes kilekotte puuviljade hoidmiseks kasutada ja alatasa on need siis kõik mul kotis laiali. Olen küll näinud mõnda valmis puuviljakotti kaupluses müügil aga tahtsin neid ikkagi ise teha. Lõpuks said need mul valmis ja usin kasutamine on täies hoos.

Kottide valmistamine on väga lihtne. Selleks on tarvis võrgulist kangast ning nööri. Algatuseks tulekski kangast lõigata välja 80 x 30 cm tükk. See tuleb kokku murda ja küljed kokku õmmelda. Kuna võrguline kangas ei hargne võib õmblustöö teha tavalise õmblusmasinaga. Mina tahtsin, et ka seest oleks natukene kenam ja õmblesin ääred overlokiga. Samuti viimistlesin overlokiga ülemise ääre. Seejärel keerasin ülemise ääre umbes 2cm laiuselt ära ja õmblesin kinni. Võtsin 1mm nööri ja lõikasin sellest kaks 80cm pikkust juppi. Lükkasin need koti ülemisest äärest sisse nii, et ühe kinnituskoht jäi paremale ja teise oma vasakule. Kui kott on tehtud tihedast kangast, tuleb nööri jaoks augud jätta. Sellise augulise kanga jaoks aga ei olnud auke vaja ja nöör mahtus sealt niisama läbi. Kui nööri otsad olid kotist väljas, tegin sõlme ja otsad põletasin tulega ära. Seda on vaja selleks, et nöör hargnema ei läheks.

Sildid purkidele

Kui endale Cricut masina soetasin oli kohe mõte, et nüüd lõpuks panen oma purkidele sildid peale. Kui tegemist on erinevate kuivainetega, siis on need kergesti eristatavad aga ühtmoodi valge on nii sool, sooda, jahu, kartulitärklis kui tuhksuhkur. Kuigi neil on võimalik vahet teha siis silt purgil lihtsustab õige valiku tegemist kindlasti.

Tegemist on kerge kuid aeganõudva tegevusega. Kõigepealt tuli välja mõelda kujundus. Selleks kasutasin Photoshopi programmi. Ka pisikese purgi, mis sildil on joonistasin sellel korral seal. Mõned nimetused, mis olid väga pikad poolitasin ja osa kirjutasin risti ja osa ülevalt alla (näiteks sõmer riis). Kleepsuna kasutasin Permanent Premium Vinyl`i. Enne purgile paigaldamist pesin purgi ära ja sildi koha tõmbasin üle viinaga, et kindlasti täiesti puhas oleks. Kuna purke on mul ikka väga palju siis päris valmis ma ei olegi veel saanud aga töö käib.

Õmmeldud varraste kott

Eelmises postituses oli kott, milles sai hoida pooleli olevaid kudumistöid ja nüüd järjena valmis kott, kuhu saan panna oma vardad. Kangas on sama, mis eelmises töös. Juurde tuli vaid kilest osa, mille leidmisel tuli natukene mõttetööd teha. Lõpuks aga mõtlesin välja materjali, mis sobiks ja selleks osutus läbipaistev vakstu. See on piisavalt tugev  ja seda on võimalik õmmelda. Lisaks kasutasin trukkide paigaldamisel selleks mõeldud tööriista ja nahast silti.

Lõikasin hallist riidest, kirjust riidest ja liimiriidest ristkülikud mõõdus 41,5*24,5cm. Lisaks mustriga riide varraste taskutele, läbipaistva vakstu suure tasku jaoks ja riba varraste taskute peale, valge riide kandi valmistamiseks (taskute äärde ja kogu töö äärde), halli riide tasku taha, halli riide klapi jaoks mõõdus 19*9cm ja hallist ning kirjust riidest klapi mõõtutega 29*8,5cm.

Õmblemine on minu jaoks küllaltki võõras käsitööliik aga hetkel on selle vastu huvi. Seega kirjeldan pigem seda, kuidas ma midagi tegin, mitte seda, kuidas peaks tegema. Kui kõik osad olid välja lõigatud asusin õmblema. Esimesena õmblesin kirju riide külge (varraste tasku) valge kandi. Kandi tegin ise lõigates 3,5cm paksuse riideriba. Triikisin kanga pikku pooleks (keskkoha märgistamiseks), seejärel ääred keskele kokku, murdsin keskkohast pikku taas pooleks ja triikisin üle. 

Seejärel õmblesin alumisest osast vastu kanti õrnalt surudes külge vakstu. Kinnitasin tehtud tüki hallile alusriidele, millele eelnevalt olin külge triikinud liimiriide. Võtsin riide tasku taha ja õmblesin samuti hallile alusele.Vastavalt varraste jämedusele hakkasin kirjule kangale sisse õmblema taskuid. Õmblesin täpselt kandini. Et sealt aga hargnema ei hakkaks liimisin pahupoolelt õmbluse lõpu riideliimiga üle.

Õmblesin valmis ülemise klapi. Kumera nurga tegemiseks kasutasin ümmargust karpi. Ümaruse lõikasin aga välja peale õmblemist. Pöörasin õige poole, triikisin ja õmblesin ääre veelkord üle. Kinnitasin klapi samuti halli aluse külge. Suure tasku vakstule õmblesin äärde valge kandi. Trukid kinnitasingi pigem kandi külge. Teise poole trukid kinnitasin halli aluse külge. Sisu oli sellega valmis.

Kinnitusklapi valmistamiseks õmblesin hallil riidel kolm äärt kokku, pöörasin õige poole ja triikisin ära. Kinnitasin trukid ja sildi. Mõõtsin välja koha, kuhu kinnitus pidi minema ja õmblesin selle sinna kinni. Samuti mõõtsin välja truki teise poole kohad ja kinnitasin need kirjule alusele. Õmblesin valge kandi ümber oma töö. Kõige viimasena printisin välja varraste numbrid ja paigaldasin taskutesse. Ei tea, kuidas teile tundub aga ise jäin küll oma tööga väga rahule. 

Albumi karp

Tütar vajas sünnipäevaks teatud funktsiooniga karpi ja lõpuks arenes sellest välja karp, mille sees on album. Tegelikult oli päris tore üle pika aja teha midagi paberist. 

Karbi külgede valmistamiseks oli tarvis pappi. Mina kasutasin 2 mm paksust. Lõikasin välja neli külge suurusega 10 * 20 cm; põhja 10 * 10 cm ja kaanele tugevduseks tüki 10 * 10 cm.  Liimisin papi paberile. Liimimisel jälgisin, et pappide vahele jääks ruum. Selleks paigutasin ühe papi risti mõõdupuuks liimimise ajaks kahe papi vahele. Paberina kasutasin sama paberit, mida kasutatakse karpide valmistamisel. Lõikasin ära nurgad ja liimisin paberi ääred samuti papi külge. Et liikuvad kohad jääksid tugevamad kleepisin sinna maalriteipi ja pärast seda liimisin sama paberiga üle. 

Kaunistamiseks valisin sinise paberi, millega katsin kõik välised küljed ja seesmisest pooled. Teised kaks külge katsin valge kartongiga. Sinna peale liimisin pisikesed paberid mõõdus 9 * 9 cm. Igale lehekesele kleepisin sinise paberi riba millele olin peale printinud teksti. Karbi keskmisele osale lisasin kaares paberi mille kaunistasin liblikaga. Sinna alla saab panna rulli keeratud raha ja hiljem mõne muu vajaliku kirjakese.

Nüüd asusin kaant meisterdama. Selleks võtsin A4 suuruse valge kartongi ja lõikasin nelinurkseks. Märgistasin ära kõigist neljast äärest 5,1 cm ja tõmbasin murdmiseks jooned. Et moodustuks karp, tuleb teha iga küljele sisselõige (kui oled tõmmanud neli joont jäävad nurkadesse pisikesed nelinurgad, igal nelinurgal tuleb teha üks sisselõige) ja seejärel peale murdmist jäänud pisikesed ruudud kaane sisemusse kleepida. Kaane peale liimisin juba varem lõigatud papi, mille olin samuti heleda pruuni paberiga üle kleepinud. Seejärel kleepisin kõik küljed ja pealmise osa üle sinise paberiga. Kaane keskele tegin augu ja kinnitasin nupu. Ühele küljele kinnitasin sildi. Nupu ümber sidusin nööri, mille otsa riputasin kaks pärlit.

Oligi karbike valmis ja sai seda kasutada kingituse pakkimiseks ja hiljem siis ka piltide hoiustamiseks. Iga aasta kohta üks pilt. Mina sain kokku 16. aasta pildid aga soovi korral võib kasutusse lasta ka ülejäänud tühjaks jäänud küljed. Sellisel juhul saab pilte karpi juba poole rohkem.

Templite ja lõiketerade hoiustamine

Templite ja lõiketerade hoiustamine on minu jaoks olnud juba pikalt suur mure. Olen proovinud erinevaid võimalusi nagu CD karpides hoiustamine või lamineeritud alusel hoiustamine. Tembeldanud erinevaid templeid vihikusse, et sealt vajadusel näha, mis mul olemas on. Need variandid ei ole mulle aga eriti sobinud. Nüüd lõpuks olen leidnud sellise lahendse, mis mulle meeldib ja mida julgen soovitada.

Kui ma saan mõne uue templi, teen läbipaistvast alusest, kus templid peal on, koopia. Lõikan selle välja, kleebin A4 paberile ja panen kilekaante vahele. Templid ise koos kaasas olnud alusega panen lukuga käivasse A4 suurusesse taskusse. Ka taskul on augud ning nii laon kõik templid kausta - pildiga leht ees ja templitega tasku selle järel. Templid ise on jaotatud teemade kaupa ja erinevates kaustades. Lukuga tasku on just seepärast hea, et sealt ei kuku pisikesed templid välja ja midagi ei kao ära. Kuna saan kõik kokku köita ühte kausta on mugav kausta lehitseda ja õiget templit otsida.

Lõiketerade hoiustamiseks ostsin samuti lukuga taskud aga pisemad ja sellised, kus ei ole auke. Lisaks ostsin A4 suurused magnetlehed, mis lõikasin omakorda kolmeks ja paigutasin lukuga taskutesse. Magnet hoiab lõiketerad ilusasti paigal ja loob hea ülevaate. Kõik lõiketerad, mis on seotud mõne templiga lisasin A4 lukuga taskusse. Ülejäänud jagasin samuti teemade järgi erinevat värvi taskutesse. Näiteks sildikeste kujulised lõiketerad on kollases taskus. Nii ei pea iga kord kõike taskuid läbi lappama kui midagi otsin. 

Niisiis sobib mulle selline säilitamine kõige rohkem. Kõik on ühes kohas ja mul on ülevaade, millised templid mul on. Miinuseks on sellisel ladustamisel vaid see, et tarvikud hoiustamiseks on küllaltki kallid. 

Mulinee hoiustamine

Kuna erinevaid käsitöötarbeid on väga palju ja ruum piiratud, tuleb alati mõelda, kuidas erinevaid asju hoiustada. Eriti olen tegelenud selle teemaga viimasel ajal, kuna plaan teha endale pisikene käsitöönurk ja tahaks, et seal oleks kõik kergesti leitav. Niisiis jagan teiega enda lahendusi erinevate vahendite hoiustamise kohta.

Hetkel siis teemaks mulineed. Juba ammu otsustasin, et kasutan DMC mulineesid. Kindlat põhjust selleks ei ole aga mulle meeldib, kui kõik sellised vahendid on ühe firma omad. Nii lihtsalt on kergem mustreid jälgida ja ei pea kasutama erinevaid asenduse tabeleid. 

Midagi keerulist mulineede hoiustamises ei olegi. Soetain DMC-le mõeldud karbi ja lisaks tellisin plastikust alused, mille peale mulinee kerida ja eraldi numbrite kleepsud, et ikka teaks, mis värviga tegu on. Kõige tüütum ongi vast mulineede esmane kerimine. Samas on nüüd hea ülevaade, millised värvid mul on ja mida vajadusel juurde vaja tellida on.