Miami

Juba aastaid on olnud sooviks külastada Ameerika Ühendriike ja kui nüüd beebiga koju jäin avanes selleks lõpuks võimalus. Peale pereliikmetega arupidamist otsustasime Miami kasuks. Seal on meeldivalt soe ja lisaks asub Miami lähedal Orlandole, kus on palju toredaid teemaparke. Niisiis Miami ja Orlando siit me tuleme... või kas ikka tuleme, sest alanud on COVID-19 ajastu.

ETTEVALMISTUSED
Kõige esimesena hakkasin uurima lennupiletite kohta. Neid pakutakse palju ja igas hinnaklassis, kuid soov oli pigem kulutada raha reisil ja seega valisime odavamad piletid. Lennufirmaks sai võetud Lot, mis on siis Poola lennufirma ja lennud toimuvad Tallinn - Poola; Poola - Miami ja siis samamoodi tagasi. Kui lend oli olemas hakkasime valima hotelle. Eelistasime igaks juhuks neid hotelle, millel sai broneeringut ilma tasuta tühistada ja maksma pidi ka alles siis, kui kohal oled. Siis valisime rentimiseks sõiduki ja sellega said suuremad ettevalmistused tehtud.

1 PÄEV
Kuigi selleks hetkeks on mujal maailmas seoses viirusega juba ärevad lood on Eestis alles mõned haigestunud ning ka Miami on haigestunute poolest tagasihoidlik. Seega otsustame reisi ikkagi ette võtta ja nii asumegi märtsi alguses perega (2 täiskasvanut ja 3 last) teele. Natukene on hirm aastase beebi pika lennusõidu talumise pärast aga kuna ta on ka varem lennanud loodame parimat. Ja tegelikult kulgebki kõik väga ladusalt. Lennud väljuvad õigeaegselt ja kuigi Poolast Miamisse on lend väga pikk ja ka tüütu, peab ennast kõige pisem pereliige ilusasti üleval. Ajavahe on 6 tundi ja Miamisse jõuame õhtul. Kuigi on juba natukene hämar, võtab meid vastu meeldivalt soe õhk. Kohe lennujaamast on võimalik istuda rongile ja sõita autode rentimiseks mõeldud hoonesse. Sinuga tegeletakse kohe ja juba mõne aja pärast on leping allkirjastatud. Nüüd mine vaid parklasse ja vali auto välja. Just nimelt vali, sest parklas on terve hunnik ühe hinnaklassi autosid, mille vahel võid ise valida. Meie rentisime auto Rentalcars.com kaudu ja valisime sealt ettevõtte Alamo. Etteruttavalt võib mainida, et jäime selle teenusega väga rahule. Auto käes suundusime oma esimesse peatuspaika ja läksime puhkama.

2 PÄEV
Et saada pikast reisist ja ajavahest tingitud väsimusest puhkust otsustasime teha lihtsa päeva ja vaadata jooksvat kuhu läheme ja mida teeme. Algatuseks tuli minna kauplusesse et varuda vett ja igaks juhuks ka midagi näksimiseks. Laste arvates oli selleks kõige õigem koht Walmart. Meie hotelli lähedal oli selline kauplus täiesti olemas ja mitte mingi pisike vaid väga suur. Lisaks toiduainetele leidus seal palju palju muud. Kui ostud olid tehtud tahtsime kõik ära näha, et milline see Miami Beach ikkagi välja näeb. Tänu sellele, et läksime sinna küllaltki vara leidsime parkimiseks koha. Peab aga mainima, et see ei olnud lihtne ja kui minna hilisemal ajal siis võib osutuda väga keeruliseks. Parkimine maksab 4 dollarit tund. Rand siis ise on nagu rand ikka aga seal siis sellised toredad vetelpäästjate majakesed mis kõigile filmist tuttavad. Miami Beach asub saarel, mis on ühendatud mandriga erinevate sildade kaudu. Mööda rannaäärt kulgeb tänav nimega Ocean Drive. Seda mööda sõites näed kogu seda melu, mis rannas ja selle vahetus ümbruses toimub.

Peale randa suundusime ühte suurimasse outlet kauplusesse, mida mina kunagi näinud olen - Sawgrass Mills. Seal asub tohutul hulgal erinevaid kauplusi, mis on suurel maa-alal jagatud erinetesse gruppidesse. Kui vähegi tahad kauplustes kaupa ka rahulikult vaadata siis ühe päevaga see küll võimalik ei ole.

3 PÄEV
Hommikul jätkasime Miami avastusretkega ja esimeseks peatuseks oli Little Havanna piirkond. Sinna minnes oled sattunud justkui Kuubale. Linnaosakese keskmeks on Calle Ocho, kus kostub tänaval muusikat, on palju kohti söömiseks ja inimesed sagivad ringi.

Sellel elust kihaval tänaval leidsime koha, kus maha istuda ja natukene keha kinnitada (Old`s Havana Cuban Bar & Cocina). Suur oli meie üllatus kui toitu oodates meie jalgade ümber hakkasid kana ja tibu ringi sibama. Varsti olid kohal ka kuked. See oli lastele toidu ootamise juurde paras meelelahutus. Toit oli maitsev ja seda oli nii palju, et mina seda ära süüa ei jaksanud.

Kõht täis suundusime uuesti Miami Beachile. Sellel korral siis kogu varustuses. Minule oli vesi külm aga kõik teised käisid lainetes möllamas ja arvestades, kaua nad seal olid, vesi tegelikult küll külm ei olnud. Rannas oli mõnus pehme liiv ja kõrvetav päike.

4 PÄEV
Biscayne`i Boulevardi idaosas asub Bayfrant park. See on 32. aakrisel maa-alal asuv suur roheline ala, mis renoveeriti 1980. aastate alguses. Pargis on palju erinevaid vaatamisväärsusi aga meile meeldis kõige rohkem liiva ja palmidega vee ääres olev osa.

Lisaks meeldisid minule ka pargi ääres lehvivad Ameerika lipud, mida oli sinna pandud omajagu. Koht kohe kutsus pilte tegema. Kui otsid parkimiseks kohta, siis just lippude lähedale jäi parkla (4 dollarit tund).

Pargis oli mõnus jalutada aga kui läksid pargi äärde, siis said kõndida pilvelõhkujate vahel. Seal tunned ennast ikka tõeliselt pisikesena.
Kohe pargi kõrval asub Bayside turg. Mina muidugi seda turuks ei nimetaks. Pigem on see kaubanduskeskus, milles on palju erinevaid kauplusi ja söögikohti. Kui otsid midagi meeneks kaasa osta siis see on selleks õige koht.

5 PÄEV
Kui varasematel päevadel linnas ringi kõndides oli kõik rahulik siis nüüd on tunda paanikahõngu. Lisaks on meie lend lennufirma poolt tühistatud. Käivad erinevad jutud kohalike piiride sulgemisest ja järjest tuleb teateid Euroopa riikidest, kes enam võõramaalasi sisse ei lase. See paneb tugevalt muretsema ja otsustame proovida samuti tagasi lennata. Valime välja Justfly leheküljelt piletid ja täidame kõik lüngad, maksame piletite arve, mis on selleks ajas rohkem, kui algne lend edasi - tagasi. Kui kõik peaks olema korras jookseb lehekülg kinni broneerides meie raha ja jättes meid tühjade kätega. Algab lõputu helistamine numbrile, kus saad rääkida vaid robotiga ja mille ooteaeg on üle tunni. Kui lõpuks saame rääkida inimesega ei leia tema meie pileteid ja uurib, kas oleme kindlad, et need soetasime. Siis aga kõne katkeb ja sellel hetkel ka meie kannatus. Viime ellu algse plaani külastada Key Wast`i. Kuigi pool päeva on juba kulunud piletitega seonduvale otsustame pileteid otsida hiljem.
Key West tähendab tõlgituna läänesaarekest ja asub Mehhiko lahe suunas kaarduva saartest koosneva rägastiku tipus. Ühtlasi on Key West USA lõunapoolseim punkt. Sõit sinna kulgebki üle pisikeste saarte ja nende vahel asetsevate sildade kaudu. Kõige pikem sild nendest kannab nime Seven Mile Bridge, mis on 11,2 km pikkune. Just sellel sillal on kihutanud 1989. aasta filmis "Licence to Kill" James Bond isiklikult. Et jõuda aga Key West`i tuleb kokku ületada 42. silda. Aega kulub selleks omajagu ja kui kilomeetrites ei tundugi see väga kaugel olevat, siis sinna jõudmiseks ja hiljem ka tagasitulekuks kulus meil ühele otsale 3,5 tundi. Kuna alustasime sõitu hiljem kui algselt plaanisime jõudsime kohale samuti hiljem. Seepärast registreerisime end hotelli ja jäime puhkama. See tähendas tegelikult seda, et hakkasime otsima tagasilennuks uusi pileteid. Lõpuks õnnestus need saada saksamaa lennufirma Lufthansa käest. Tagasisõit Miami - Washington; Washington - Frankfurt; Frankfurt - Tallinn. Kuigi üks ümberistumine esmase lennuga juures on sõidu aeg jätkuvalt mõistlik. Nüüd kui piletid olemas on hing natukene rahulikum ja reisi nautimine võib jätkuda.

6 PÄEV
Meie Key West`i hotell oli imearmas ja seepärast veetsime hommiku seal. Sõime hommikust ja käisime ujumas. Jalutasime niisama ringi. Hotell oli ehitatud vee äärde ja seal seisis hulgaliselt jahte ja purjekaid. Mööda laudteed jalutades hakkas järsku veest miskit silma. Ei saanud aru kes see on aga oli väga suur tegelane. Teised imetlejad teadsid öelda, et tegu on niinimetatud Merelehmaga.
Lõunapaiku suundusime Key West`i ühe tähtsama vaatamisväärsuse juurde. Tegemist on betoonist valatud USA lõunapoolseima tipu märgisega Southernmost Point. Tegelikkuses ei ole see päris õige ja õige lõunapoolseim punkt asub veel rohkem lõunapool. Samas tahavad kõik selle juures pilti teha ja mulle meeldis see, et oli tekkinud ilus järjekord, kus siis oma pildistamise aega ootad. Nii jäi ka pilt ilus, sest keegi ei üritanud samal hetkel pilti teha.

Peale kohustuslikku pilti jalutame veel sealkandis ringi. Mulle ikka väga meeldis see linnake. Mõnusad madalad majad ja pisikesed poekesed. Igal pool jooksevad ringi kanad ja kuked. Sealne õhkkond on mõnus ja paneb end vaatamata hetkeolukorrale hästi tundma. 

1982. aastal kuulutas Key West ennast hetkeks iseseisvaks ja nimetas ennast kui The Conch Republic. Sellega avaldati pahameelt USA kehtestatud karmide turvameetmete vastu, millega püüti peatada Kuubast põgenevaid immigrante. 

Jalutuskäik tehtud suundusime külastama väljakut Mallory Square. Tegemist on kohaga kus on võimalik soetada erinevaid suveniire ja keha kinnitada või lihtsalt jalutada ja ümbrust nautida. Jalutades jäi meile ette ka Little White House, kust USA president Harry Truman 175 päeva riiki juhtis. Peale seda alustasime sõitu Miami poole.

7 PÄEV
See oli meie reisi viimane päev ja õhtul pidi minema lennuk. Siinkohal kõigile, kes lendavad USA-s kohaliku lennufirmaga (pakkus teenust Lufthansale) ja kellel on beebi, teadmiseks, et sellisel juhul ei ole võimalik teha chek-in-i veebis vaid kohale tuleb minna koos beebiga lennujaama. Lisaks sellele saab lennule ennast kirja panna vaid 24 tundi enne lennu algust. Sellest hoolimata, et lennule registreerimisele kulus palju aega oli meil siiski veel pool päeva vaba. Seda aega tahtsime kasutada Key Biscayne`ga tutvumiseks. Pisikese saare külastamiseks, mis asub Miami Beachi all peab samuti ületama silla. Saarel asub suur park nimega Crandon Park. Kui oled Miamis perega siis see on koht, mida soovitan kindlasti külastada. Seal on suured parklad, kuhu oma auto jätta ja parkimise hind päevaks on 5 dollarit. Liivarand koos palmidega on lihtsalt võrratu (postituse esimene pilt). Meie muidugi nägime nüüd parki natukene teisest küljest. Arvestades seda, et viirusehirmus inimesi enam kuskil ei olnud oli tohutu park praktiliselt tühi. Hetkesk tekkis tunne, et kas me võime siin olla. Kuid siis nägime politseid, kes aeglaselt meie poole sõitis, korraks peatus, et lehvitada ja kadus.

Pargis oli palju istumiseks mõeldud kohti ja ringi jalutasid seal päris suured mulle tundmatud sisaliku moodi roomajad.
Nüüd oligi aeg hakata tagasi sõitma ja et lennukil kõht kohe tühjaks ei läheks tegime veel viimase peatuse söömiseks. Sellel korral siis parklas, sest söögikohad võisid nüüd juba toitu vaid kaasa müüa. Siis viis tee meid lennujaama, kus esimese asjana andsime ära auto. Kuna algselt olime rentinud auto kaheks nädalaks aga pidime selle varem ära andma uurisime, kas on võimalik ka osaliselt raha tagasi saada. Kuna olime kasutanud rentimiseks teist keskkonda siis auto eest me veel sellel hetkel raha tagasi ei saanud. Küll aga oli neil kohe tagasiarvestus tehtud beebitoolile, mida samuti nüüd nii pikaks ajaks ei vajanud. Kohvrid näppu ja lennujaama ning sealt siis juba lennukile. Kõik lennud väljusid õigeaegselt ja lõpuks olime õnnelikult kodus. Et aga me kodust tõeliselt rõõmu tundmist nautida saaksime oli Eesti meile lahkelt kehtestanud kaheks nädalaks karantiini.

SÖÖMINE
Kuigi söömine toimus meil ikka igapäevaselt tahtsin selle kohta teha eraldi lõiku. Hommikusöök oli meil hotellides ja sellest ei olegi midagi erilist rääkida. Küll aga meie kaks vanemat last olid kursis erinevate kiirsöögikohtadega, mida meil ei ole ja mida kindlasti on vaja külastada. Seega siit väike ülevaade.

Kõigist külastatud kohtadest sai meie terve pere vaieldamatuks lemmikuks Chick Fil A. Seal olid erinevad toidud kanalihast. Toit oli mahlane ja maitsev.

Üks koht, mida tuli külastada lausa mitmeid kordi oli Starbooks. See siis on kohvi ja erinevaid kokteile pakkuv koht. Ära maitsti erinevad kokteilid, mida mujal Euroopas valikus ei ole. Mis ma oskan öelda - olid maitsvad küll.

Pettumuse valmistas aga Taco Bell. Selles kohas pakutakse erinevaid Mehhiko toite ja nagu nimigi ütleb, palju takosid. No need portsud seal olid nii pisikesed, et kui üks õige kiirtoitu armastav ameeriklane sinna läheb peab tellima vähemalt 5 portsu. Minu toit oli huvitav ja isegi maitsev. Samas ei saanud seda öelda minu mees, kes sai õlist nõretava toidukorra. 

Söögikoht Wendy`s oli täiesti tavaline koht, kus keha kinnitada erinevate burgerite ja friikatega. Ei üllatanud millegiga aga ega viga ka miskit polnud. Võib täitsa ära proovida kui soovi on.

Viimane koht, mis tasuks ära märkida on Domino's Pizza. Sattusime küll väga väikesesse söögikohta, mis ei olnud eriti ilus aga pizza oli väga maitsev. Eriti meeldis mulle see, et ka tainas oli hästi maitsestatud.

Mida siis kokkuvõtteks öelda. Läheksime tagasi küll ja võimalusel siis ikka kaheks nädalaks nagu alguses plaanisime. Kahjuks jäid külastamatta teemapargid nii et põhjust on tagasi minekusk küllaga. Eks paistab kuna selleks uuesti võimalus avaneb.

Linnapuhkus lastega Berliinis

Alati ei ole võimalik teha pikka puhkust ja siis tulebki mängu lühem ja tavaliselt aktiivsem puhkus kuskil suuremas linnas. Sellel korral osutus valituks Berliin. Kuna lisaks kahele suuremale lapsele (12 aastat ja 9 aastat) oli kaasas ka kuue kuune beebi, langes koheselt ära autoga reisimine ja sihtkohta sõitsime lennukiga.

1 PÄEV Nagu juba mainitud sai, oli meid viis inimest, kaks täiskasvanut ja kolm last. Lisaks meile tuli kaasa teinegi pere kahe täiskasvanu ja kahe lapsega (5 aastat ja 2,5 aastat). Lennuk väljus keskpäeval Riia lennujaamast. Sõit Berliini kestab ikka väga lühikest aega ja ei saa veel ennast rahulikult sissegi seada, kui oled juba kohal ja valmistud maanduma. Olles juba Berliini lähedal lennujaamas tuli otsustada küsimus, kuidas ja millega hakkame ringi liikuma. Algne plaan oli võtta auto, kuid otsustasime tollel hetkel, et sõidame rongiga ja vaatame hiljem, millega edasi liigume. Tagantjärgi oli see väga õige otsus. Berliinis on väga hea ühistransport. Sellega liikumine on kiirem ja kindlasti ka auto rentimisest palju odavam. Valida on erinevate piirkondade vahel A, B ja C. Kui sõidad kaugemale tuleb valida ABC piirkonna pilet, lähemal sobib kasutada AB piirkonna piletit. Kui täiskasvanu ostab päevapileti, saavad tema lapsed sõita tasuta. Tunniste piletite puhul tuleb osta pilet kõigile. Päevapilet "Berlin ABC" maksis 7,70 eurot. Pileti saab osta valmis varem ja siis hiljem kuupäevatepliga aktiveerida.

Peale seda, kui kohvrid olid hotellis, võeti ette esimene linna avastusretk, sihtkohaks Berliini holokausti memoriaal. Memoriaali rajamise algatas 1988. aastal ajakirjanik Lea Rosh. Mälestusmärk koosneb 2 711 suurest betoonplokist, mis on laiali jaotatud 19 000 ruutmeetrile. Memoriaal on ehitatud mälestamaks kuut miljonit juuti, kes hukkusid natside käe läbi 1933. - 1945. aastal. Ehitis läks maksma 30 miljonit eurot. Kindlasti tasub seda memoriaali vaatama minna, seda enam, et kohe  mälestise kõrval asuvad Brandenburgi väravad.

1791. aastal avati Brandenburgi väravad, mis olid ehitatud valitseja Friedrich Wilhelm II käsul. Väravaid ehib kreeka rahujumalanna Eirene. 1961. - 1989. aastani oli värav osa Berliini müürist ja seega suletud. Peale müüri lagunemist väravad restaureeriti ja nüüd on saanud väravatest vabaduse sümbol ja üks tähtsamaid vaatamisväärsusi Berliinis.

2 PÄEV Teisel päeval ja ühtlasi esimesel täispikal päeval Berliinis oli kavas külastada loomaaeda. Loomaaia loojaks oli Preisi kuningas Frederick William III, kellel oli suur huvi eksootiliste loomade vastu. Koos oma esimese naisega avati 19. sajandi keskel loomaaed ka külastajatele. Asub see 33 hektarilisel maa-alal ja on tuntud, kui kõige liigirikkam loomaaed. Just selles loomaaias elavad Saksamaa ainukesed hiidpandad ehk bambuskarud.

Sõna "panda" tuleb nepaalikeelsest sõnast ja tähendab bambusesööjat. Lisaks loomaaiale on võimalus piletit osta akvaariumi külastuseks (nii et hoia piletid kenasti alles, neid on vaja hiljem veelkord näidata). Akvaarium ehitati 1913. aastal zooloogia kompleksi. Lisaks kaladele ja veeloomadele elavad seal roomajad, kahepaiksed ja selgrootud.

Lisaks kõigele muule asub loomaaias veel suur mänguala lastele, miniloomaaed ja hulga erinevaid söögikohti. Veel on võimalik külastada loomi nende söötmise ajal ja merilõvid näitavad kord päevas ka oma oskusi.

Kui lapsed on pisikesed ja kipuvad ära väsima on sissepääsu juures võimalik võtta pisikesed kärud (nagu Tallinna loomaaias).

Loomaaed asus küll suurel maa-alal aga kõik oli kuidagi lähedal ja seal oli väga mõnus jalutada. Kindlasti tasub külastada pandat (ei ole just igas loomaaias), jõehobu (tal on tore veekogu, kust näed, kuidas ta vee all ringi keksib) ja ahve (nende toit asub huvitavates kastides ja on põnev vaadata, kuidas nad selle kätte saavad).

Peale loomaaia külastust jäi veel natukene aega külastada kaubanduskeskust Mall of Berlin. Tegemist on väga suure keskusega, milles on üle 300 kaupluse. Keskus on jagatud kaheks - ida ja lääs. Seal poodlemist ära jäta aga kindlasti pühapäevaks, sest siis saad küll kaubanduskeskuse ustest sisse jalutada aga kauplused on suletud.

3 PÄEV Kolmas päev külastasime veekeskust Tropical Islands. Keskus asub Berliinist umbes 60 km kaugusel Brandenburgis ja sinna pääsemiseks tuleb sõita rongiga. Tropical Islands on maailma kõige suurem sisetingimustes olev veekeskus ja asub täpsemalt Brand-Brieseni lennuväljal. Veekeskus valmis aastal 2004 ja on ehitatud õhulaevadele mõeldud angaari. Hoone pikkus on 360 meetrit, laius 210 meetrit ja kõrgus 106 meetrit. Kogu hoone välisfassaad on betoonist.  Siin on 200 meetri pikkune rannapiir koos "merega"  ja vihmamets, kus on 600 eri taimeliiki ja kokku 50 000 taime.
Piletit ostes tuleb otsustada, kas soovid lisaks veekeskusele külastada sauna. Sauna ala on eraldi asetsev ja selles osas peab olema alasti. Häbelikum inimene võib endale ümber tõmmata rätiku, kuid peab arvestama sellega, et paljud inimesed kõnnivad ringi paljalt.
Keskuses on võimalik ka ööbida aga meie seda ei teinud.
Keskuses mõnulemiseks varuge endale aega, sest kuigi algul ei tundu, et seal võib olla terve päeva, siis hakkad ära minema ikka alles õhtul. Siinkohal tuleks ära märkida, et lastele mõeldud veega mänguala suletakse kell kuus ja kui tahad mõnuleda toolidel, tuleb kohal olla üsna vara.

4 PÄEV Nüüd, kui lapsed olid saanud juba piisavalt lõbutseda oli kord naiste käes ja see tähendab loomulikult seda, et külastasime poode. Valisime ostlemiseks välja Berliini lähistel oleva kaupluse Designer Outlet Berlin. Tegelikult oleks õigem öelda, et tegemist on pisikese külaga, kus paljudel tootjatel on oma outlet kauplused. Sattusime sinna siis, kui lisaks outleti hindadele olid lisasoodustused. Tänu sellele olid hinnad tõesti soodsad, kuid kindlasti tuleks jälgida meie kaupluste hindasid ja mitte hoogu sattuda mõttest, et siin peab küll kõik nii odav olema.
Peale ostlemist sõitsime tagasi linna Alexanderplazile ja külastasime kauplust Primark. See on selline tore kauplus, mida võimalusel alati külastan. Just erite seepärast, et sealt on võimalik soetada lastele väga hea hinnaga riideid. Kuna olen ka varem sealt ostnud, siis tean ka seda, et kvaliteet on asjadel päris korralik ja peale paari pesu ei ole tarvis asju minema visata.

5 PÄEV  Sellel päeval olime otsustanud külastada Berliini erinevaid vaatamisväärsusi. Ühtlasi oli ka pühapäev ja seega kaubandus ja paljud muud asutused olid suletud. Esimesena oli soov näha Berliini müüri.
Berliini müür on pärast Teist maailmasõda rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta (1961-1989). Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa lõhestamise kurikuulsamaid sümboleid. Müür ehitati täielikult Ida-Berliini territooriumile, seega ei olnud Lääne-Berliinil õigust midagi ette võtta müüri lääneküljele tekkinud grafitiga. Müüri kogupikkus oli 156 km, sellest 112 km betoonplaatidest või tellistest.

Müüri jagub praegu erinevatesse linnaosadesse ja lõpptulemusena jäigi mulle segaseks, kuidas nimetati seda kohta, kuhu sattusime esimesena. Igatahes oli seal väga põnev jalutada. Osaliselt oli alles müüri ja mõningates kohtades olid müüri asemel rauast postid. Erineva infoga majakeses oli võimalik minna vaateplatvormile ja näha täies hiilguses müüri sellisena nagu see oli olnud. Veel oli seal kirik, mille ümber kasvas vili ja püstitatud oli mälestusmärk.
Teine koht, mida külastasime kannab nime East Side Gallery. Tegemis on kohaga, mis tekkis peale Berliini müüri lagunemist, kui 118 kunstniku 21. riigist maalisid 1,3 km pikkusele müürile oma teosed. Nii tekkiski maailma suurim avatud galerii.

Veel külastasime Spy Museum Berlin muuseumi. Seal sai otsida lutikaid, kontrollida, kui turvaline on sinu arvuti salasõna või siis järele proovida, kui osav oled laseritega toas. Lisaks oli palju infot erinevate spioonide kohta läbi ajaloo.
Päeva lõpetuseks käisime Park Inn hotelli katusel vaadet nautimas. Hotell asub teletorni vastas ja pakub Berliinile päris ilusat panoraamvaadet.

6 PÄEV Viimane päev meie reisist sisaldas hommikust lendu tagasi Riiga ja sealt juba sõitu autoga koju. Kokkuvõtteks võin öelda, et lastega on Berliinis palju vaadata ja teha. Trantsport on hästi korraldatud ja kiire. Kindlasti oleks leidnud veel huvitavaid paiku, kuid nüüd ongi jälle põhjust tagasi minna.

Tere tulemast Horvaatiasse

Lisaks käsitööle armastan ma väga ka reisida. Kohe kohe on algamas hooaeg autodega reisimiseks. Meie käisime 2018. aasta suvel autoga Horvaatias. Kui kellegil on sama plaan, siis äkki on sellest postitusest talle kasu.

1 PÄEV See sihtkoht, kus tundub, et on käinud juba iga eestlane jäi meie autotripi sihtkohana sõelale just oma lubatud kauni looduse poolest. Muidugi lubati seal ka mõnusat sooja ilma, mida meil isegi suviti napib. Loomulikult oli seekord erand ja meie reisi vältel oli Eestis vahepeal vaata et soojemgi. Igatahes alustasime oma sõitu selle kauni maa poole 8 juulil. Reisijateks neli täiskasvanut ja neli last. Lahkusime kodus 7:00 ja eesmärgiks oli jõuda Poola pealinna Varssavi. Etteruttavalt võin mainida, et see meil ka suurepäraselt õnnestus. Teelolles tegime ka mõningaid peatusi nii kehakinnitamiseks kui autole kütuse lisamiseks. Pikemaks peatuseks oli Lätis oleva söögikoha Aldaris Cafe Pitstop külastamine. Koht ise jääb täpselt enne Leedu piiri ja uskuge või mitte aga toitu on seal tellida imelihtne, sest menüü on olemas ka eesti keeles. Portsjonid on suured ja küllaltki maitsvad. Ainult piima asemel võiks valida mõne teise joogi. Ei olnud see külm ja tundus mingi võõra maitsega. Päeva lõpuks läbitud 922 km ja saigi esimene päev õhtusse.

2 PÄEV Ka teine päev möödus sõites läbi Euroopa. Kuigi selleks päevaks oli kilomeetreid läbimiseks vähem (707 km) siis kahjuks venis sõit ikka omajagu pikaks. Sellele kõigele aitasid kenasti kaasa Poola ummikud, mis olid tekkinud teetööde ja avariide tagajärjel. Lisaks olime otsustanud külastada kauplust Decathlon, et varuda endale paremat matkavarustust. Sihtkohaks oli Viin. Kui Poola poole teele asudes olime ööbimise juba eelnevalt kinni pannud, siis edaspidi otsisime uue öömaja sama päeva hommikul. See andis meile vabaduse jooksvalt otsustada, kui kaua me kuskil olla tahame. Kui Poolas teel olles tasud eraldi kiirtee lõikude eest siis Austrias tuli soetada vinjet, mis sellel hetkel maksis 12,40 eurot.

3 PÄEV Kolmandat päeva alustasime Viinis väikese poodlemisega. Kangesti oli vaja ära käia kaupluses Primark, mis asus iseenesest väga suures kaubanduskeskuses. Niisiis alustasime sõitu Horvaatia pealinna poole alles peale lõunat. Sloveenias tuli jällegi osta vinjet, mis maksis 15,00 eurot. Horvaatiasse jõudes tuli aga tee eest maksta sarnaselt Poolale. Õhtuks olime Zagrebis, kus jõudsime veel külastada seal toimunud tänavatoidufestivali.

4 PÄEV Neljas päev oli ühtlasi esimene täispikk päev Horvaatias ja võib ka öelda, et puhkuse algus. Zagreb´is külastasime illusiooni muuseumit Museum of Illusions. Asus see küllaltki pisikesel alal aga vaatamist ja avastamist jagus küllaga.

Peale muuseumi külastus asusime teele Plitvice järvede rahvusparki. Imeline park rajati 1949. aastal ja kuulub ka ühtlasi UNESKO maailmapärandi nimekirja. Rahvusparki tuntakse eelkõige oma koskede poolest, kuid seal asub ka hulgaliselt järvi, milledest väiksematest saab üle kõndida mööda puidust radasid ja mõne ületamiseks on olemas parv. Erinevaid matkaradasid on seal kokku neli. Meie valisime raja B, mille läbimiseks pidi kuluma 3 - 4 tundi. Rada läbides nägid koski, imeilusat vett, said sõita pisikese laevaga ja lõpus said jalavaeva vähendada bussiga sõites. Peale matka alustasime sõitu Zadar`i poole.

5 PÄEV Zadar on umbes 3 000 aastat vana, Aadria mere ääres paiknev linnake, mille ajalukku on jälje jätnud nii roomlased, veneetslased kui ka Habsburgide dünastia. 

Linnas asub unikaalne ja maailmas esimesena valminud mereorel (sea organ). See eksperimentaalne arhitektuuriline muusikainstrument teeb häält tänu tuulele ja merelainetele.

Päikesetervitus (sun salutation) on installatsioon, mis koosneb ringikujuliselt laotud klaasplaatidest. Need koguvad päeval päikesepaneelidesse energiat ning peale loojangut pakub erinevat värvidemängu.

Zadar`is tegime oma esimese rannapäeva rannas nimega Borik. Rand ise oli tasuline ja maksis täiskasvanule 15 kn, lapsed said sisse tasuta. Parkimise eest tuli välja käia 30 kn ning kui soovisid rannas tooli siis veel 25 kn. Rand pidi olema liivane, kuid mitte selline meie Pärnu rand vaid kõvasti kruusasem. Samas ei olnud eriti kuskil näha merisiilikuid, kelle pärast me kõik spetsiaalseid veejalanõusid kandsime. Randa sai osta jooke ja kohe liivaranna kõrval said kinnitada keha päris maitsva toiduga. Kolme poole tunniga olime igatahes kõik ilusasti punased. 

Kuna tahtsime näha valges mereorelit  ja pimedas Päikesetervitust, pidime külastama samat kohta kahel korral. Parkimisega olid muidugi kehvad lood ja õhtul oli see peaaegu et võimatu. Aga ära nägime kenasti mõlemad vaatamisväärsused. Orel tegi tõesti muusikataolist häält ja õhtul oli lisaks värvide vahetumisele tore jälgida sinna tulnud inimesi ja nautida mõnusat sooja õhtut.

6 PÄEV Kuues päev viis meid Krk`i saarele. Krk´i saar on Aadria mere suurim saar, Horvaatia saarte pärl. Saare pindala on 410 m². Peamiselt metsaga kaetud saarel, mida ühendab maismaaga ühe kilomeetrine pikkune sild, elab kokku ca 16 000 inimest. Tee sinna oli käänuline ja paljude languste ja tõusudega. Seda kõike seepärast, et otsustasime sõita mööda rannikut. Tuleb tunnistada, et pärast sõitu oli mõnelgi paha olla. Samas oli sõit sinna imeilusate vaadetega ja veelgi imekspandavam oli see, et seal elasid inimesed oma igapäevast elu lihtsalt mingi kaljukese serval. 

Krk`i saarel on mitu linna, kuid meie valisime saare nime kandva linna Krk. See on koht, kus tuleb aega võtta lihtsalt jalutamiseks. Imearmsad kitsad tänavad ja ilusad vaated. Krk`i saarelt lahkudes tegime ka lühikese supluse. 

7 PÄEV Eelmisel õhtul olime jõudnud Rijeka nimelisse linna ja nüüd oli aeg seda avastama minna. Esimesena külastasime kohalikku turgu, kus lisaks õues kauplemisele oli eraldi hoone, kus müüdi mereande. Vaata ja imesta, mida kõike inimsed on nõus sööma. Siiski pean ütlema, et kellele väga kala lõhn ei meeldi, siis tuleks see seiklus vahele jätta. Kogu kaup oli seal laotatud ilusti lettidele jäätükikeste peale. See aga sulas suure hooga ja kõik vesi, mis oli selleks ajaks juba vürtsitatud kalaga voolas maha. Kogu põrand oli kleepuv ja pärast oli väga suur tahtmine jalgu loputada. Õnneks on Rijeka linnas avalikud veevõtmise ja joogi kohad, kus sai ka plätude vahelt soomused ära loputada. 

Rijeka linnas asub 330 m pikkune tunnel, mis ehitati II Maailmasõja ajal inimeste varjumiseks pommitamiste eest. Tunneli ehitamine kestis 1939. aastast kuni 1942 aastani. Tunneli keskmiseks laiuseks on 4 m ja kõrguseks 2,5 m. Tunnel oli suletud 75. aastat ja avati külastusteks alles 2017. aastal.

Kuna ööbimiseks kohti sellel õhtul nappis, tuli magada esimest korda telkides. Kui platsil oleks olnud normaalselt ruumi telgi püstitamiseks oleks olnud kokkuvõttes see päris tore koht. Kämpingu platsil oli olemas pisikene kivine rand ja seda sai kasutatud rohkem kui ühel korral. 

8 PÄEV Alustasime sõitu Rijekast Pula linna poole. Teele, mis oli jällegi kitsas ja käänuline, jäi meile pisike linn nimega Hum. Hum`i näol on tegemist kindluslinnaga, kus kaasajani on säilinud keskaegne linnaarhitektuur.  

Ainult 20 elanikuga Hum on tuntud kui maailma väikseim linnaõigustega koht ja kantud ka Guinnessi rekordite raamatusse. Linnaõigused sai Hum 13. sajandil. 

Legend räägib, et Humi ehitasid juba mitu tuhat aastat varem hiiglased, kes rajasid ka kõik teised võimsad Mirna jõe äärsed linnad Istria piirkonnas. Hiiglastel jäid mõned kivid üle ja neist sündiski pisike Hum. See on linnake, mida tasub kindlasti külastada. Kui kõrvale jätta linnasildi juures tervitav teenindaja, kes parkimise eest 10 kn võtab siis ebameeldiv tunne kaob kohe, kui jõuad linnavärvatest sisse. Meid võttis seal vastu muusik, kes mängis ajastule vastavaid lugusid ja olidki kohe mitusada aastat ajas tagasi rännanud. 

Õhtuks jõudsime Pula nimelisse linna. Veel enne, kui kavatsesime ennast ööbimiskohas sisse seada oli meil kindel plaan vaadata jalgpalli ja sellel korral kusagil linnas. Leidsimegi ühe pubi, kus kohad sisse võtsime, mitte et see oleks väga keeruline olnud. Kuna finaalis mängis Horvaatia olid vist kõik pubid ja muud avalikud kohad ekraanidega varustatud. Tellisime sööki ja nautisime jalgpalli. Pean mainima, et see oli kogemus kogu eluks. Nii meeletult elati kaasa ja õnneks sai ka Horvaatia mõne värava. See mis siis lahti läks, seda ei suuda sõnadesse pannagi. Ennustajatel oli õigus ja Horvaatia kaotas mängu, kuid peale hetkelist pausi hakati ühiselt teist kohta tähistama. See tähendas tänavatel rahvamassi ja lahtiste akendega ringi sõitvaid masinaid, millest kostus muusikat ja rõõmuhõikeid. Meeleolu oli ülev. Siiski otsustasime ühel hetkel igaks juhus rahvamassist eemalduda ja liikusime oma ööbimiskoha poole. 

9 PÄEV Teisel päeval Pulas otsustasime esmalt külastada amfiteatrit. Pula amfiteater rajati ajavahemikus 27 e.Kr – 81 p.Kr.  

Algselt ehitati amfiteater puidust, kuid peagi asendati see suurema kivist ehitisega. Amfiteater rajati peamiselt gladiaatorite omavaheliste võitluste pidamise paigaks ja gladiaatorite ning metsikute loomade vaheliste võitluste tarbeks. 

Pilet täiskasvanule maksis 50 kn ja lapsele 25 kn (alla 5. aastased said tasuta). 

Teise poole päevast tahtsime veeta rannas. Kahjuks ma ranna nime ei mäleta. Küll aga oli tegu seekord rannaga, kus nii rand ise kui parkimine oli tasuta. Maksta tuli vaid toolide eest, mis selles rannas oli päris mõistlik soetada, kuna rand oli kivine ja vaid käterätil lamades oli väga valus. Selles rannas oli ka ohtralt merisiilikuid, kes olid sügavas vees, nii et ühel hetkel oli meelelahutuseks madratsilt prillidega vette vaatamine. 

10 PÄEV Alustasime sõitu Rovinj`i poole. See oli selline armas väike linnake, kus oli väga meeldiv jalutada. Kahjuks ei saanud seal pikemalt peatuda, kuna olime otsustanud, et kuna oleme Veneetsiale niivõrd lähedal, tuleb meil seda kaunist linna kindlasti külastada. Õhtuks pidime olema laagris ja seepärast peale pisikest jalutuskäiku asusimegi teele Itaalia poole. Ööbimiskohaks valisime kämpingu Camping Village Miramare. Peab tunnistama, et nii ilusas kämpingus ei ole ma kunagi varem ööbinud. Lisaks tavapärastele pesemiskohtadele ja baarile oli olemas kauplus, basseinid, laste mänguväljak ja suurepärasne ühendus sadamaga.  

11 PÄEV Selle päeva pühendasime Veneetisa külastamisele. Kämpingust ostsime ühistranspordi pilete, mis maksis 20 € nägu. On küll kallis pilet, kuid sellega sai sõita meie asukohast Veneetsiasse ja lisaks oli see terve päeva pilet nende ühistranspordi kasutamiseks. Peatumiskohast väljusid bussid, kuid me otsustasime natukene jalutada (sadam 5 min kaugusel). Veneetsiasse sõiduks oli kaks laeva. Number 14 sõitis läni Lido ja number 15 sõitis otse Veneetsiasse. Ilm oli sellel päeval kohe eriti kuum, kuid kui jalutasid Veneetsia pisematel tänavatel siis sinna päike nii palju peale ei paistnud kui suure kanali ääres. Sõitsime kohaliku laevaga (nr. 1) mitu peatust ja seejärel hakkasime jalutades tagasi tulema. Tegime ka ühe söögipeatuse, kuid Veneetsias on söömine ikka väga kallis. Siiski jättis linn sümpaatse mulje ja mul on hea meel, et see nüüd nähtud on. Oli päris palju mida vaadata ja kogeda. Kui õhtul tagasi olime said lapsed veel basseinis sulistada ja oligi päev õhtus.

12 PÄEV Hommikusöögiks paar croissanti ja seejärel pakkisime laagri kokku. Hakkaski meie puhkus otsa saama ja ees oli veel vaid kolm päeva sõitmist. Esimese päeva õhtuks oli plaan jõuda ööbimiseks Tsehhi. Kahjuks oli ööbimiskoht kõike muud kui ilus, puhas jne. Samas ei olnud midagi teha, sest kohti nappis ja kusagil tuli öö veeta.

13 PÄEV 

Kohe hommikul alustasime sõitu Varssavi poole. Tegime ka peatusi söömiseks ja kaubandusega tutvumiseks. 

14 PÄEV 

Meie reisi viimane päeav algas sõiduga Poolast Eesti suunas. See sõit tundus kõige pikem ja ega kõigil oli ka juba pisike väsimus sõitmisest. Siiski tegime ühe peatuse veel külastamaks Poolas ühte ehitusmaterjalide kauplust. Oli huvitav, sest kaup seal teine kui meie kauplustes. Öösel kell kolm aga olime ilusti kodus.

Rahaline ülevaade

• Kütus alates Valga piirist 740,84 EUR (560,04 l ja 5 206 km)
• Ööbimised kokku 1 384,97 EUR
• Teemaksud ja vinjetid 101,67 EUR
• Lisaks siis erinevad külastused ja loomulikult söök

Kokkuvõtteks võin öelda, et oli väga tore reis ja näha sai palju. Oli ilus loodus ja väga soe. Oli kultuuri ja puhkust ja seiklust.