Heegeldatud lillepotiümbris vol 2

Minu õel oli hiljuti sünnipäev ja kui uurisin, mida ta kingituseks sooviks, tahtis ta endale juurde veel lillepotiümbriseid. Selliseid nagu olin teinud juba varem. Mina muidugi täpselt selliseid teha ei suutnud ja muutsin natukene välimust.

Tegin need lillepotiümbrised täpselt samamoodi nagu juba varem. Ka materjaliks oli sama nöör. Varasema postituse koos õpetusega leiad siit. Muutsin vaid seda, et alumise osa heegeldasin kuni neljanda reani pruuni värviga. Samuti kasutasin pruuni nahka kaunistuste tegemiseks. Lõikamisel kasutasin lõiketerasid (mida muidu kasutatakse paberi jaoks). Nahka see loomulikult välja ei lõiganud aga tegi naha pindmisele kihile madala lõike. Nii sain kääridega mööda joont sildid välja lõigata ja kuna pindmine osa oli lõiketeraga lõigatud jättis see väga viimistletud tulemuse. Õmblesin sildi ja sanga ümbrisele ja valmis ta oligi.

Puidust porgandid

Olen tõeliselt puidust asjade meisterdamise lainel. Just seepärast on täiesti loogiline, et nüüd valmisid Munadepühaks puidust porgandid. Neid ei ole keeruline teha, nii et kui tahtmist on, jõuab veel.

Midagi eraldi ostma ma nende tegemiseks ei pidanud. Võtsin ühe pisikese jupi puitu ja joonistasin sinna kolm porgandit. Lõikasin need välja ja lihvisin liivapaberiga ära. Värvimiseks kasutasin juba varasemas postituses kasutatud värvi Viva Chalky Vintage-Look. Alguses värvisin värviga Taupe ja seejärel kaks kihti värviga Wool white.

Kui värv oli kuiv lihvisin liivapaberiga vanutatud tulemuse saamiseks kõik kohad porgandil liivapaberiga üle. Lõikasin neli rohelisest nöörist riba ja kinnitasin pogandi külge. Peale sidusin lipsu. 

Beebiraamat

Valmis sai üks järjekordne raamat. Samas on seekord tegemist natukene erilisema raamatuga kui reisiraamatud. See on meie pesamuna beebiraamat ja selle valmimiseks on kulunud lausa terve aasta. 

Kui eelnevate lastega täitsin poest ostetud beebiraamatuid siis sellel korral otsustasin teha natukene teisiti. Tahtsin olla vaba selles, mida raamatusse kirja panna ja mida mitte. Kui on lüngad, mida täita tuleb, muutub raamat nende lünkade tühjaks jätmisel poolikuks. Sellise tulemuse vältimiseks saigi ise raamat tehtud.

Raamatu sisustasin eelkõige erinevate piltidega. Lisaks sellele kirjutasin juurde tähtsamaid sündmusi või tegevusi mida kindlal kuul tehtud sai. Lisaks joonistasin hambakaardi kuhu märkisin hammaste tulekud ja igakuiselt said kirja kaal ning pikkus. Raamatu ülesehitus algas ootusajast ja sünnitsest. Sellele järgnesid 12 kuud. Igas kuus siis kõik vastav, mida tehtud sai. Kõige lõpus on aga pisikene sugupuu. Kahele lehele mahtusid ära veel beebi sünnikaart ja beebi aasta. Neid kahte kujundust on võimalik tellida siit.

Kui lõpuks raamatut käes hoidsin tundsin, et see oli seda vaeva väärt. Kuigi oli raske ennast igakuiselt sundida sissekandeid tegema on nüüd mõnus raamatut vaadata ja lugeda asjadest, mis juba meelest ära hakkavad minema.

Tikitud jänku

Olen alati Munadepühaks teinud midagi uut ja see uus oli minu eelmises postituses. Selles postituses näitan midagi, mida tegin juba paar aastat tagasi. Leidsin internetist jänku mustri ja see hakkas mulle kohe meeldima. Seda oli kerge tikkida ja iga algaja saab sellega suurepäraselt hakkama. Tikkimiseks kasutasin DMC mulineesid ja võtsin korraga kaks niiti.

Kuna paljud inimesed on hetkel kodus siis seda mustrit on õnneks võimalik osta internetist ja see asub siin. Nii saab kodu kevadeks kaunistada lausa kodust lahkumata. Toredat kevadet ja meeleolukat tikkimist.

Puidust vanutatud sildid Munadepühaks

Üks tore projekt mille tegin eelkõige sellel põhjusel, et avastasin väga lahedad värvid Vivalt ja lihtsalt ei suutnud vastu panna ning pidin neid proovima. Värv jätab tulemuseks vintage ehk vanutatud välimuse. Aga nüüd siis kõigest täpsemalt.

Tööd alustasin puidust lipsikute saagimisega. Kasutasin puidu nurgikut ja märkisin ära kohad, kust pidin lõikama. Seejärel lihvisin liivapaberiga nurgad ja pinna korralikult ära. Märgistasin augu koha ja puurisin sellest läbi. Nüüd võtsin Viva Chalky Vintage-Look värvi ja värvisin esmalt värviga Taupe ja peale kuivamist värviga wool white. Kui värv oli kuiv võtsin peenikese liivapaberi ja hakkasin pinda lihvima. See ei olegi nii kerge, kui tunduda võib ja värv ei taha väga maha tulla aga mida rohkem lihvid seda lahedam tulemus jääb.

Puidule jänkude peale panemiseks kasutasin jällegi ühte huvitavat markerit, mida tulevikus kindlasti veel kasutan. See sobib vanutatud tulemuse juurde suurepäraselt. Markeri nimi on Kreul Transfer Marker ning sellega pildi lisamine puidule on päris lihtne. Algatuseks tuleb laserprinteriga pilt välja printida. Siinkohal teile kaks jänku pilti.

 

Pilt tuleb asetada prinditud pool puidule ja igaks juhuks otstest teibika kinnitada. Markeriga tuleb pilt pahemalt poolt kokku teha ja seejärel hakata puidust pulgaga (on kaasas) pilti nühkima. Mina vahepeal piilusin, et kuidas tulemus on ja kui rahul olin võtsin paberi ära. Jäi selline mõnus vanutatud tulemus. Lõpuks lisasin siltidele veel karvase nööri ja valmis ta oligi.

Riidest nukk

Nägin internetis neid nukke ja mulle hakkasid need kohe meeldima. Siis tuli mõte, et prooviks ise ka teha. Kogu protsess aga võttis mul ikka päris kaua aega, tervelt üle aasta. Seda muidugi seepärast, et jooksvalt tuli erinevaid asju, mida tahtsin samuti proovida teha. Mõnel hetkel aga oli nuku valmistamisest küllalt ja lihtsalt ei viitsinud. Lõpuks võtsin ennast ikka kokku ja siin ta nüüd on.

Kes minu blogi tihedamini külastavad siis need kindlasti teavad, et nuku valmistamise kohta on blogis eraldi lehekülg. Sellel lehel on kirjas kõik mida ja kuidas täpselt tegin ning lisaks on olemas lõiked. Just seepärast siia postitusse õpetust panema ei hakka. 

Mõned postitused said aga nukku valmistades veel tehtud. Näiteks sai eraldi esitletud nuku mütsi ja ka tenniste kohta tegin eraldi postituse. Kõik ülejäänu on kirjas juba üleval mainitud lingil. Ise jäin tulemusega rahule. Eriti kui arvestada seda, et see oli esimene nukk. Mainin veel ära ka selle, et minu nukul saab kõik asjad seljast ära võtta ja soovi korral uutega asendada. 

Tennised nukule

Kui hakkasin nukku õmblema ei osanud arvata, et see mul nii kaua aega võtab. Kuigi nukk ise on juba valmis vajab ta erinevaid riideid ja muid aksessuaare. Eks ma järjest aegamööda teda riietan ja katan ning lõpuks oligi kord jalanõude käes. 

Ei valminud need aga lihtsalt möödaminnes vaid õige kuju ja valmistamise tehnika leidmiseks kulus lisaks neile tennistele eelnevalt kolm katsetust. Igal korral avastasin midagi, mida peaks tegema teisiti et tulemus parem saaks.

Peale lõigete (välja prindites peab talla pikkus olema 6,5 cm) valmimist sai hakata keskenduma tenniste valmistamisele. Materjalina kasutasin fliisi - halli ja valget. Lõikasin välja tükid nii, et jalatalla alune tükk on lõigatud õmblusvaruga, tagumine kanna poolne tükk ja valge tükk on lõigatud ilma õmblusvaruta ja varvaste poolne osa on lõigatud ülemine osa ilma õmblusvaruta ja kaare osa õmblusvaruga. Valge kaare õmblesin õmblusmasinaga kinni. Märkisin ära tükkide keskmised osad ja õmblesin esimese osa talla külge.

Tagumise osa ettevalmistamiseks õmblesin keskele pisikese voldi. Nii püsib jalanõu hiljem paremini jalas. Seejärel lõikasin kartongist kaks ovaalset tükki ja värvisin need markeriga halliks ning liimisin Moment liimiga kohta, kuhu pidin tegema augud. Papp on vajalik selleks, et hiljem öös korralikult augus püsiks. Katsetasin ära, et kui tugevdust ei pane, tuleb öös ära ja võtab kaasa ka osa kangast. Märgistasin augu kohad ära ja tegin augud. Lõikasin valgest fliisist nelinurkse tüki ja õmblesin selle voldi kohale.

Õmblesin ka tagumise osa jalatalla osa külge. Ostsin poest sisetallad ja kasutasin neid nuku tenniste taldadena. Liimisin Moment liimiga talla (suurem tükk kui tennis) tennise külge, lõikasin ülejäänud osa ära ja liimisin teise kihi talda. Peale kuivamist lõikasin ka selle esimese tükiga sarnaseks. Valgest vahtkummist lõikasin peenikese riba ja tõmbasin sinna joonlaua abil musta pastapliiatsiga kaks joont. Liimisin vahtkummi tüki tenniste külgedele. 

Pisemale vahtkummi tükile pressisin sisse mustri ja liimisin tenniste ninaossa. Kõige viimasena lõikasin paela, sõlmisin selle otstesse sõlmed ja kõrvetasin otsad ära. Sidusin paelad tennistele ja nüüd ongi nukul oma jalanõud olemas.