Beebi sünnitahvel

Nagu olen juba varem maininud meeldib mulle arvutis joonistada ja nendest joonistustest midagi kokku sättida. Sellel korral tegin sünnitahvli. Tahvlil on kirjas lapse ema ja isa, sündimise kellaaeg, kuupäev, koht, kaal ja pikkus, tähtkuju, kuuseis ja andmed ilma kohta sellel tähtsal päeval.

Tahvli keskmist osa kaunistab pisikese pilt. Mina tegin selle asemel siis 9. pisikest pilti. Mis teha, kui valida ei oska.

Kuna head asja ei tasu raisku lasta siis soovi korral on võimalik endale selline sünnitahvel tellida. Olemas oleks sinine ja roosa. Samas, kui on huvi mõne teise värvi vastu, võib ka seda proovida. Ühendust saab võtta siit.

Sellel korral siis selline käsitöö. Mainin veel ära, et faili saab kasutada enda äranägemise järgi. Saab teha foto või siis, nagu mina tegin, trükkida pildi lõuendile.

Fliisi voodriga sall beebile

Eesti sügis ja talv oma ilmadega ei hellita ja seepärast peavad olemas olema erinevad soojad rõivad. Minu jaoks on fliis just selline materjal, mida tahan näha oma riideesemete osana. Mõnusalt soe ja pehme. Just sellel põhjusel õmblesin meie pisikesele fliisi voodriga salli.

Asja ennast oli väga lihtne valmistada. Tegin kaks salli - ühe suurema enda pojale ja teise pisema ära kinkimiseks. Lõikasin tähekestega riidest ja fliisist välja kolmnurgad. Suurema puhul kaela koht pikkusega 52 cm ja pisemal 37 cm. Kolmnurga keskkohast alla suuremal 28 cm ja pisemal 19 cm. Suurema salli ülemise osa nurgad lõikasin ära (näha pildil). Seda tegin seepärast, et muidu muutus ülemine osa liiga pikaks ja salli oli ebamugav kaela panna.  Panin kangaste pahemad pooled kokku ja õmblesin kõik ääred kinni. Jätsin vaid pisikese ava, et saaks töö sealt ümber pöörata. Siis õmblesin käsitsi ava kinni ja tegin veelkord sallile ringi peale tehes õmblusmasinaga äärde õmbluse. Lõpuks kinnitasin suuremale sallile takjapaela ja väiksemale truki, mille peale õmblesin kaunistuseks nööbi.

Albumi karp

Tütar vajas sünnipäevaks teatud funktsiooniga karpi ja lõpuks arenes sellest välja karp, mille sees on album. Tegelikult oli päris tore üle pika aja teha midagi paberist. 

Karbi külgede valmistamiseks oli tarvis pappi. Mina kasutasin 2 mm paksust. Lõikasin välja neli külge suurusega 10 * 20 cm; põhja 10 * 10 cm ja kaanele tugevduseks tüki 10 * 10 cm.  Liimisin papi paberile. Liimimisel jälgisin, et pappide vahele jääks ruum. Selleks paigutasin ühe papi risti mõõdupuuks liimimise ajaks kahe papi vahele. Paberina kasutasin sama paberit, mida kasutatakse karpide valmistamisel. Lõikasin ära nurgad ja liimisin paberi ääred samuti papi külge. Et liikuvad kohad jääksid tugevamad kleepisin sinna maalriteipi ja pärast seda liimisin sama paberiga üle. 

Kaunistamiseks valisin sinise paberi, millega katsin kõik välised küljed ja seesmisest pooled. Teised kaks külge katsin valge kartongiga. Sinna peale liimisin pisikesed paberid mõõdus 9 * 9 cm. Igale lehekesele kleepisin sinise paberi riba millele olin peale printinud teksti. Karbi keskmisele osale lisasin kaares paberi mille kaunistasin liblikaga. Sinna alla saab panna rulli keeratud raha ja hiljem mõne muu vajaliku kirjakese.

Nüüd asusin kaant meisterdama. Selleks võtsin A4 suuruse valge kartongi ja lõikasin nelinurkseks. Märgistasin ära kõigist neljast äärest 5,1 cm ja tõmbasin murdmiseks jooned. Et moodustuks karp, tuleb teha iga küljele sisselõige (kui oled tõmmanud neli joont jäävad nurkadesse pisikesed nelinurgad, igal nelinurgal tuleb teha üks sisselõige) ja seejärel peale murdmist jäänud pisikesed ruudud kaane sisemusse kleepida. Kaane peale liimisin juba varem lõigatud papi, mille olin samuti heleda pruuni paberiga üle kleepinud. Seejärel kleepisin kõik küljed ja pealmise osa üle sinise paberiga. Kaane keskele tegin augu ja kinnitasin nupu. Ühele küljele kinnitasin sildi. Nupu ümber sidusin nööri, mille otsa riputasin kaks pärlit.

Oligi karbike valmis ja sai seda kasutada kingituse pakkimiseks ja hiljem siis ka piltide hoiustamiseks. Iga aasta kohta üks pilt. Mina sain kokku 16. aasta pildid aga soovi korral võib kasutusse lasta ka ülejäänud tühjaks jäänud küljed. Sellisel juhul saab pilte karpi juba poole rohkem.

Heegeldatud kõrvitsad

Mul on palju erinevaid meisterdamisi meeles mõlkunud, mida tahaks teha, aga siis saab hooaeg läbi ja tuleb tõdeda, et sellel aastal ei jõudnud. Üks sellistest asjadest on kõrvitsad. Neid olen üritanud valmistada juba kolm aastat ja nüüd siis neljandal lõpuks ka õnnestus. Tegemist on ju tegelikult lihtsa ja väga kiire tööga. Ei teagi, miks varem neid teha ei jõudnud.

Sellel korral sain tehtud oma töö ühe õpetuse järgi ja see asub siin. Kuigi õpetus on piisav, et endalegi kõrvitsaid teha panen lühidalt oma ponnistused kirja. Heegeldasin heegelnõelaga nr 7 ja kasutasin lõnga Novita Hygge Wool. Mulle väga meeldis selle lõnga kare pind, mis jättis kõrvitsad natukene karvaseks.

Videos õpetatakse tegema kahte erinevat suurust kõrvitsat. Minu valitud lõngast aga kahjuks suure tegemiseks ühest tokist ei piisanud. Seega tegin pisikese kõrvitsa, mille algne kett oli 16 silmust ja suurema kõrvitsa puhul kasutasin 19 silmusega ketti.

Peale keti heegeldamist tuli heegeldada kahe rea kaupa poolsambaid. Esimesel real tuli heegelnõel läbi torgata keti taha jäävast lõngast. Kui aga heegeldastid teist rida (pahupoolt) siis eespool asetsevatest pikematest aasadest. Sellisel viisil heegeldades tekkisid ühele poole väljaulatuvad osad. Väikese kõrvitsa puhul heegeldasin 12 väljaulatuvat osa ja suurema kõrvitsa puhul 11 ja pool. Viimase puhul hakkas lõng otsa saama ja tuli jätta lõnga kõrvitsa viimistlemiseks. 

Nüüd, kui kõik oli valmis heegeldatud panin kaks külge pahempidi kokku ja heegeldasin küljed kokku. Nii tekkis pisike silinder. Seejärel traageldasin lõngaga ühe otsa kokku ja tõmbasin tihedalt kinni. Toppisin kõrvitsa täidist täis ja kinnitasin ka teise otsa. Sinna aga jätsin pisema augu, et hiljem oks sealt sisse pista. Tegin läbi kõrvitsa mõned pisted, et kuju anda ja seejärel tõmbasin lõngaga ringe üle kõrvitsa. Kui kõrvits oli kenasti kinnitatud peitsin otsad ja kinnitasin oksa, mille külge omakorda kinnitasin nööri, millest tegin lipsu.

Nüüd siis seisavadki kaks imearmast kõrvitsat minu laual ja kaunistavad tuba. Võib-olla liitub nendega tulevikus ka kolmas, kui leian sobivat värvi lõnga. 

Kootud "tuukrimüts" beebile

Kohe algatuseks tuleks öelda, et sõna "tuukrimüts" ei meeldi mulle kohe üldse. Nii et kui kellegil on selle mütsi jaoks mõni parem sõna jagage seda ka minuga.

Samas on tegu ühe tänuväärt riideesemega. Minu pisikesel on kael ja kõrvad pidevalt paljad ja kuna tulemas külmemad ilmad, siis oli kiiresti sellist mütsi tarvis. Otsisin siit ja sealt ja nagu mulle kohane mugandasin paljudest õpetustest kokku endale sellise, mis mulle meeldis.

Lõngaks valisin DMC Hollie beebidele mõeldud lõnga. Käisin mööda poodi ja silitasin lõngaga põske, et saada teada, milline on mõnusalt pehme ja ei kraabiks. Vardaid oli kaks - nr. 4 ringvardad ja nr. 4 tavalised lühikesed vardad. Müts on kootud 9 kuusel beebile. Pea ümbermõõt umbes siis 44 - 45 cm. Siinkohal pean mainima, et sai natukene suur (kui soovid, et oleks tihedalt ümber pea, peaks natukene varem hakkama külgi kokku kuduma. Samas aga saangi nüüd

külmade ilmadega midagi õhemat alla panna.

Müts

1. Loo ringvarrastele 81 silma.

2. Koo edasi tagasi 36 rida nii, et ühele poole jääks kõik parempidised ja teisele poole pahempidised silmused (1. rida parempidi, 2. rida pahempidi, 3. rida parempidi jne). Esimene silmus tõsta alati kudumatta.

3. Jaga silmused (tavalistele varrastele) kolmeks osaks (igale vardale jääb 27 silmust).

4.Nüüd tuleb hakata kuduma vaid keskmist osa, samal ajal äärmisi osasid keskmise külge kinnitades. Selleks, et keskele saada, koo esimese osa 27 silmust (et sinna üks rida rohkem saab, sa hiljem tähele ei pane). Nüüd koo ära keskmine osa kuni jõuad kolmanda osa alguseni. Seal tuleb kolmanda osa esimene silmus kududa ülevõtmismeetodiga parempidi kokku keskmise osa viimase silmusega. Kui see tehtud keera töö ümber ja alusta keskmise osa kudumist pahempidi. Esimene silmus tõsta niisama uuele vardale. Rea lõpus tuleb keskmise osa viimane silmus kududa pahempidi kokku esimese osa silmusega. Nüüd tuleb jätkata sellisel viisil edasi tagasi kudumist ja äärte liitmist keskmise osaga. Seda tee niikaua, kuni mõlemale äärel olevale vardale jääb 11 silmust.

5. Edasi kudumisel jätkad külgede liitmist keskmise osaga, kuid kood nüüd soonikut (2 parempidi, 2 pahempidi). Kuna üks silmus jääb sooniku kudumisel üle tuleb see esimest rida kududes ära kaotada kududes kaks silmust üheks kokku. Kududa tuleb niikaua, kui külgedel on kõik silmused otsas.

6. Nüüd loo mõlemale poole 20 silmust ja koo edasi 10 rida soonikut. See oli jällegi koht, kus ühele poole sai üks rida rohkem kootud, sest alustasin keskelt äärde liikumist. Kuna ei ole kudumises just eriti tugev, siis teadjamad inimesed võiksid jätta kommentaaridesse õige liikumise kirjelduse.

7. Nüüd võib kasutusele võtta jällegi ringvardad ja juurde tuleks luua 18 silmust (lapse lõua juurde). Seejärel tuleks edasi kududa soonikut veel 12 rida.

8. Nüüd tuleb ring jagada mõttes neljaks osaks ja need kohad ära märgistada. Nendel kohtadel tuleb teha üle rea kasvatusi - luua uus silmus, kududa üks silmus parempidi, luua uus silmus. Kokku peaks olema 84 silmust ja see teeks iga osa suuruseks 21 silmust. Niisiis teed kasvatuse, kood 20 silmust ja teed järgmise kasvatuse. Jälgi, et kasvatuse kohad jääksid ilusti kaks ette ja kaks taha. Koo parempidi kokku 15 rida. Üks rida siis uusi silmuseid luues ja järgmine lihtsalt parempidi läbi kududes ja siis uuesti algusest.
9. Nüüd lõpeta kasvatamine ja koo veel 10 rida soonikut (kaks parempidi, kaks pahempidi). Koo silmused vardalt maha.
10. Jäänud on veel viimistleda näo ümbrus. Selleks loo 112 silmust. Koo samuti soonikut niipalju ridasid, kui sulle tundub, et on lapsele paras. Mina kudusin 7 rida. Sooniku kudumisel jälgi, et lõua juures olev uus soonik läheks kokku juba varem kootud soonikuga. Lõpetuseks koo silmused vardalt maha.

Kõrvad

Et mütsi sees oleks võimalikult vähe erinevaid kinnitamiseks mõeldud sõlmi tuli kõrvad kohe mütsi külge kududa. Selleks võtsin 3 mm vardad ja heegelnõela. Valisin välja kõrvade jaoks sobiva koha ja heegelnõela abil lõin silmused mütsi külge. Hiljem vahetasin heegelnõela varraste vastu välja. Seejärel kudusin parempidi ringselt viis rida. Seejärel hakkasin mõlemal pool äärtest silmuseid kahandama. Paremal pool kudusin lihtsalt parempidi kaks silmust kokku aga vasakul pool ülevõtmisega parempidi. Võtsin silmuseid kokku igal real seni, kuni jäi kummalegi vardale neli silmust.

Nüüd katkestasin lõnga aga jätsin piisavalt pika jupi, et saaksin kõrva korralikult lõpetada. Selleks võtsin nõelale kõik silmused tehes seda kord ühelt vardalt siis jälle teiselt. Kui kõik silmused olid nõelaga läbi aetud sikutasin kõvemini, et saada soovitud kuju. Seejärel pistsin veelkord nõela kõigist silmustest läbi, kinnitasin ja peitsin otsa kõrva sisemusse.

Nägu

Näo tegemiseks kasutasin tehnikat, mille kohta saad rohkem lugeda siit. Tegin ka pisikese mustri, mille leiad samuti siit postitusest.

Lõpetuseks võin öelda, et ei ole kunagi midagi nii keerulist kudunud ja kui alustasin tundus, et sellega ma küll hakkama ei saa. Samas kui nüüd valmis on võib öelda, et ei olnudki nii keeruline. Soovitan julgelt proovida ja kududa etappide kaupa. Kui ees juba midagi valmis on kootud on ka järgmisest sammust kergem aru saada. 

Kudumile pildi tikkimine

Üks väga hea lahendus kootud asjadele pildi lisamiseks on silmuste pistetega tikkimine. Olen seda tehnikat ka varem kasutanud ja ikka ja jälle tulen selle juurde tagasi. Mulle ei meeldi kudumid, kus peab mitme lõngaga kudumisel venitama lõnga töö tagumisel küljel väga pikaks. Et seda ei juhtuks olen tikkinud mustri hiljem. Nii on ka töö tagumine külg ilus puhas.

1. Pane lõng nõela taha ja pista silmuse alt töö ette.

2. Libista nõel risti läbi ülemise silmuse.

 

3. Pista nõel samasse kohta, kust pistet alustasid.

Selliselt pisteid tehes saad liikuda üles, alla, vasakule ja paremale olenevalt sellest, kuidas muster nõuab. 

Käepael ehk friendship bracelet

Kuna kodus on teismeline, siis tuleb vahel õppida tegema asju, mida võibolla muidu ise ei teeks. Kuigi kui aus olla, siis need käepaelad on kenad ja kui edasi õppida, võib teha juba päris keerulisi mustreid. Niisiis on tegemist päris huvitava projektiga.

Nende käepaelte valmistamiseks ei lähegi palju vaja - erinevat värvi mulineesid ja tugevamat alust, kuhu saab töö kinnitada pisikese lõksu või teibiga. 

Et neid käevõrusid teha on vaja osata teha kahte erinevat sõlme ja töö võibki alata. Kindlasti pead teadma, et iga sõlm mustris koosneb omakorda kahest sõlmest. See tähendab seda, et ühele niidile tehakse üksteise otsa kaks sõlme. Sõlmede suund oleneb sellest, kuhu tahad mulineega liikuda. Sõlme tehes teed justkui number nelja, mille lõpu viid ümber teise mulinee. Kui sõlm on tehtud hoia pildil siis lillast niidist kinni ja tõmba roheline nii, et ülesse tekiks sõlm. Kui sõlmi teed, siis esimene sõlm tõmba alati kõvasti kinni, sest siis jääb töö ilusam. 

Kui sõlmede tegemine on selge võib alustada käepaela tegemist. Sa võid käepaela algusesse teha lihtsalt sõlme või siis teha aasad nagu tegin mina. Selleks võta erinevat värvi mulineed (need, mida tahad kasutada). Skeemil on kaks värvi kuid võid võtta ka erinevad. Lõika 3 mulineed pikkusega 160 cm ja üks (see mis värvi tuleb aas) 180 cm. Säti ühed otsad kohakutti ja murra mulineed keskelt pooleks. Nii jääb mõlemale poole neli mulineed, millest siis üks on natukene pikem. See pikema otsaga punt peab jääma paremale. Kinnita keskkoht ja hakka tegema sõlmi ümber teiste mulineede. Üks ühtepidi, teine teistpidi. Jätka seda, kuni saavutad paraja pikkuse aasa jaoks. Seejärel kinnita aas ja jaga ära mulineed sellisesse järjekorda nagu peaksid hakkama tulema triibud.

 

Esimene skeem on diagonaalse käepaela tegemiseks. Oled teinud ära aasa ja kinnituanud alusele. Sättinud ära värvide tulemise järjekorra (selle skeemi puhul on vasakul olev mulinee värv esimene). Mina valisin mitu samasugust värvi, et tuleks laiemad triibud. Selle käepaela puhul tuleb kasutada vaid vasakule poole kalduvat nelja (sõlme). Võta esimene mulinee vasakult ja tee sellega sõlm järgmisele mulineele (see siis tähendab, kaks sõlme üksteise peale). See mulinee, kuhu sõlme tegid jääb järgmise rea esimeseks ja sina teed nüüd sõlme järgmisele mulineele. Nii liigud ühe ja sama värviga kuni kõigil mulineedel on sõlmed tehtud. Seejärel võtad jälle vasakult esimese mulinee ja alustad sellega algusest. Nii liigutad mulineed vasakult paremale. Kui ring saab täis alustad jälle algusest.

Sellel skeemi puhul tuleb kasutada juba mõlemat sõlme. Nooled näitavad mulineede liikumise suunda. Alustad sarnaselt esimesele skeemile ja teed sõlmi vasakule poole kalduva neljaga. Kui jõuad aga keskele, hakkad sõlmi tegema paremalt poolt liikudes vasakule ja sellel korral on sõlme neli paremale poole kalduv. Kui oled viinud sõlmedega rohelise värvi keskele on vaja need omavahel kinnitada. Kõige ilusam jääb tulemus, kui teed esimese vasakule kalduva nelja sõlmega ja sinna otsa paremale kalduva nelja sõlmega. Seejäerel võid võtta uue värvi ja alustada nendega liikumist keskele.

Kolmas skeem on väga sarnane eelmisega. Vahe on aga selles, et sellel käepaelal jookseb mõlemas ääres samat värvi ääris. Sellise tulemuse saamiseks tuleb äärmistele mulineedele teha sõlm kõigepealt selles suunas nagu tavaliselt ja siis teisele poole. Seejärel tuleb see mulinee jätta sinna kus ta on ja alustada mustri tegemist nagu ülemisel joonisel. Kui soovid sellist tulemust nagu mina sain, siis tuleks võtta joonisel olevad kaks lillat mulineed ja ülejäänud peaksid olema kõik ühte värvi.

Kui käepael on õige pikkusega tuleb alles jäänud otsad jagada kaheks ja punuda neist 5 kuni 6 cm patsid mille otsa tuleb teha kinnitamiseks sõlm. Seejärel tuleb otsad ära lõigata ja ongi valmis.

Käepaelte tegemine võib alguses tunduda keeruline, kuid kui natukene pusida, saab sellega hakkama iga teismeline. Nii et toredat meisterdamist.