Õmmeldud varraste kott

Eelmises postituses oli kott, milles sai hoida pooleli olevaid kudumistöid ja nüüd järjena valmis kott, kuhu saan panna oma vardad. Kangas on sama, mis eelmises töös. Juurde tuli vaid kilest osa, mille leidmisel tuli natukene mõttetööd teha. Lõpuks aga mõtlesin välja materjali, mis sobiks ja selleks osutus läbipaistev vakstu. See on piisavalt tugev  ja seda on võimalik õmmelda. Lisaks kasutasin trukkide paigaldamisel selleks mõeldud tööriista ja nahast silti.

Lõikasin hallist riidest, kirjust riidest ja liimiriidest ristkülikud mõõdus 41,5*24,5cm. Lisaks mustriga riide varraste taskutele, läbipaistva vakstu suure tasku jaoks ja riba varraste taskute peale, valge riide kandi valmistamiseks (taskute äärde ja kogu töö äärde), halli riide tasku taha, halli riide klapi jaoks mõõdus 19*9cm ja hallist ning kirjust riidest klapi mõõtutega 29*8,5cm.

Õmblemine on minu jaoks küllaltki võõras käsitööliik aga hetkel on selle vastu huvi. Seega kirjeldan pigem seda, kuidas ma midagi tegin, mitte seda, kuidas peaks tegema. Kui kõik osad olid välja lõigatud asusin õmblema. Esimesena õmblesin kirju riide külge (varraste tasku) valge kandi. Kandi tegin ise lõigates 3,5cm paksuse riideriba. Triikisin kanga pikku pooleks (keskkoha märgistamiseks), seejärel ääred keskele kokku, murdsin keskkohast pikku taas pooleks ja triikisin üle. 

Seejärel õmblesin alumisest osast vastu kanti õrnalt surudes külge vakstu. Kinnitasin tehtud tüki hallile alusriidele, millele eelnevalt olin külge triikinud liimiriide. Võtsin riide tasku taha ja õmblesin samuti hallile alusele.Vastavalt varraste jämedusele hakkasin kirjule kangale sisse õmblema taskuid. Õmblesin täpselt kandini. Et sealt aga hargnema ei hakkaks liimisin pahupoolelt õmbluse lõpu riideliimiga üle.

Õmblesin valmis ülemise klapi. Kumera nurga tegemiseks kasutasin ümmargust karpi. Ümaruse lõikasin aga välja peale õmblemist. Pöörasin õige poole, triikisin ja õmblesin ääre veelkord üle. Kinnitasin klapi samuti halli aluse külge. Suure tasku vakstule õmblesin äärde valge kandi. Trukid kinnitasingi pigem kandi külge. Teise poole trukid kinnitasin halli aluse külge. Sisu oli sellega valmis.

Kinnitusklapi valmistamiseks õmblesin hallil riidel kolm äärt kokku, pöörasin õige poole ja triikisin ära. Kinnitasin trukid ja sildi. Mõõtsin välja koha, kuhu kinnitus pidi minema ja õmblesin selle sinna kinni. Samuti mõõtsin välja truki teise poole kohad ja kinnitasin need kirjule alusele. Õmblesin valge kandi ümber oma töö. Kõige viimasena printisin välja varraste numbrid ja paigaldasin taskutesse. Ei tea, kuidas teile tundub aga ise jäin küll oma tööga väga rahule. 

Õmmeldud kaitse pooleliolevatele kudumitele

Juba ammu kurtis minu vanem tütar, et kui kudumisasju on vaja kooli ja kodu vahet vedada tulevad silmused kotis maha ja ei ole sellel kahjul ei otsa ega äärt. Nüüd, kui mind tabas meeletu soov õmmelda avastasin sellise toreda pisikese asjanduse, mis kaitseb kootud tööd just sellise probleemi eest.

Selle tasku valmistamise tarvis läheb vaja kahte erinevat puuvillast kangast: üks välja, teine voodriks. Minul juhtus nii, et üks pealispinna riie oli paksem ja teine õhem. Seepärast kasutasin õhema riide puhul ka liimiriiet. Trukid paigaldasin selleks spetsiaalselt mõeldud tööriistaga. Loomulikult läks veel vaja õmblusmasinat, niiti ja kääre.

Lõikasin välja kaks riidetükki mõõtmetega 25cm*16cm. Murdsin need eraldi pahupool peal pikku pooleks. Pealmisel osal õmblesin mõlemad lühikesed küljed õmblusmasinaga kokku. Voodril õmblesin täiesti kokku ühe külje aga teisel pool jätsin pisikese ava, et hiljem saaks töö ümber pöörata. Keerasin pealmise riide õigetpidi ja toppisin voodri sisse. Seejärel õmblesin kinni kogu ringi. Peale seda sai selle väikse avause kaudu, mis ennem jäätud sai, töö õiget pidi tõmmata. Olnud augu õmblesin lihtsalt kinni ja toppisin voodri välimise osa sisse. Siis õmblesin veelkord ääre üle. Trukkide paigaldamiseks mõõtsin äärest 3cm ja ülemisest servast 2cm. Trukkide vahele jäi 2,5cm. Tegin naaskliga augud ja paigaldasin plastikust trukid. Kui kaitsmed valmis said läksid need ka kohe kasutusse. 

Kuiv Jõulukuul

 

Mulle väga meeldib valmistada asju Jõulude tarvis. Selle põhjuseks on vast see, et aeg meisterdamiseks on justkui piiratud. Keset suve oleks ikka väga imelik midagi sellist teha ja ka tuju ei ole siis õige. Nüüd aga on kõik tingimused täidetud ja mõtteid on palju. Selle vahva idee korjasin üles Instagram lehelt. Tegemist on Jõulukuuliga aga seda ei ole täidetud vedelikuga.

Kogu asja valmimise juures võttis kõige rohkem aega sobiliku purgi leidmine. Tavalised moosipurgid on kehvema kvaliteediga ja paistavad halvemini läbi ning moonutavad. Lõpuks leidsin purgi Koduekstra kauplusest. Sisu on valminud nii, nagu kõik minu sellised pildid, mida kasutan tavaliselt kaartide valmistamisel. Liimisin puidust laastudest pisikese kõrgenduse ja selle omakorda liimisin kartongist lõigatud ümmarguse aluse külge. Nii püsib kogu töö kenasti püsti ja õiges kohas. Lisasin veidikene veel juba varem soetatud kunstlund ja panin purgi kinni. See lumi, mida mina kasutasin, kleepus õrnalt purgi klaasile, mis tekitas mõnusa lumise efekti. Lisasin veel nööri ja kuljused ja oligi valmis.

Heegeldatud ja tikitud korv

 

Tahtsin ära proovida kauplusesse tulnud uut toodet ja kuigi läks natukene aega valmis ta sai. Tegemist on siis heegeldatud korviga, mille kaas on kaunistatud ristpistes. 

Niisiis kasutasin vineerist aluseid, mis on mõeldud heegeldamiseks ja ühte siis sellist, milles on augud. Kokku kulus kolm alust. Kaks tavalist ja üks aukudega.  Tooteid on võimalik soetada siit. Tikkisin villase tikkimisniidiga ja heegeldamisel kasutasin puuvillast nööri Bobbiny 5mm. Heegeldasin heegelnõelaga 5mm. Seda just eelkõige seepärast, et see mahub ilusti läbi aukude.

Tikkimise mustri sain internetist aga kahjuks allikat enam ei mäleta. Heegeldamisek kasutasin aga juba varem heegeldatud korvi tegemisel saadud tarkusi. Täpsemalt kirjutan korvi valmistamisest varasemas postituses. Erinevus on vaid selles, et sellel korral kasutasin vineerist alust diameetriga 25cm ja pealmisel osal on kaks kihti vineeri (aukudega ja ilma). Seda tegin selleks, et mind jäi häirima tikkitud osa tagumine pool. Tahtsin, et karp oleks ilus ka seest.

Sellel korral sai siis valmis selline meisterdus. Tikkimise osas on muidugi kujundus piiratud vaid fantaasiaga. Ise mõtlesin, et oleks võinud teha pisikesele sellisel viisil mälestuste karbi. Oleks peale saanud tikkida erinevaid andmeid. Nüüd aga juba karp olemas ja teist tegema ei hakanud.